Tegin üle pika aja OSHO© aktiivset meditatsiooni AVASALU heaolusaalis koos grupiga, juhandajaks oli minu kursuse kaaslane Kristel. Grupiga mediteerides on energiad tuntavamad ja seeläbi kogesin ma midagi erakordset üle pika aja. Samuti tõdesin, et on hea lubada end turvaliselt õpetaja hoolitseva järelevaataja pilgu alla.
Tegime OSHO© Nadabrama meditatsiooni. Kristel luges ette netist leitud info, mis selgitab miks ümisemine, nii nagu selles meditatsioonis on vaja teha, rahustab maha inimese närvisüsteemi. Vibratsioon mida me teeme oma kinnise suuga ümisedes M häälikut, mõjutab inimese uitnärvi ja see uitnärv on kõige otsesemalt seotud meie närvisüsteemiga. Muidugi vibratsioon ümisemisest mõjutab kogu keha ja organeid, mis on tervendav aga praegu keskendun just uitnärvi tähtsusele.
Kui inimese närvisüsteem on pidevalt stimuleeritud ning ei saa piisavalt aega puhkamiseks ja taastumiseks, tekib ühel hetkel läbipõlemine. See võib viia nii füüsilise, emotsionaalse, mentaalse kui ka energeetilise tasakaalutuseni (stress), mis võib väljenduda nt valuna, põletikulise protsessina või mõne muu haigussümptomina.
Uitnärvi stimuleerimine erinevate tehnikate/tegevuste abil, mis aitavad jõuda sügava lõõgastuseni, aitavad kaasa nii nähtavatest kui nähtamatustest vigastustest ja traumadest välja tulla, samuti kroonilistest haigustest vabaneda. Ka kärbunud lihased ja ravimatud haavad on võimalik tagasi elule tuua ja need paranevad. Kui kehas taastub turvaline seisund, häälestab see end ise tervenemise ja taastumise teele. Parim viis selle saavutamiseks on meditatsioon!
Uitnärvi teema on minu elus praegu ka muudel aladel ja aegadel teemaks tulnud. Seega on see märk mu enda tervenemisest ning soovin sellele tähelepanu pöörata hea lugeja, Sinu jaoks samuti. Uitnärvi kohta on netis palju informatsiooni, panen ühe lingi ka siia: https://ennetusmeditsiinikliinik.ee/nervus-vagus
Meditatsioon sujus hästi, tundsin end rahulikult ja häirimatult, istuda oli mõnus, ka selg ei väsinud ära. Ümisemise osa 30 minutit möödus kiiresti, teises osas energia vahetusega olin väga hästi kohtaktis energiatega ja enda kehaga.
Kolmandas, viimases osas, mil on vaikuses istumine, mäletan hetkeks, et tuli mõte ja tunne, et tuleb lahti lasta kõigest mis on: endast; enda minast ja enda kehast ning muutuda olematuks. See tunne tuli väga ehedalt, ei olnud minu poolt tahtlikult esile kutsutud. Olin meditatiivse seisundi lähedal (mõttevaba olek), seega ajutegevus oli väga aeglane ja tundmine oli tugevam. Sain tunda „mul on kahju“ tunnet päris tugevalt ja see oli raskesti talutav.
Mingi hetk hiljem tuli muu mõte ja emotsioon vahele, „mul on kahju“ tunne peatus ning seejärel ma muundusin hoopis teise skaalasse oma tundega. Tekkis tohutu rõõm endast, et ma olen olemas! Ma saan praegu tunda ja olla, ma olen olemas, ma elan. Isegi rahulolu tunne tekkis; rõõm ja „süda oli rahul“ tunne. Tundsin kuidas elujõud sisenes mu kehasse. Teadvustasin seda ja veel järgnevat tähelepanekut, et ma rõõmustan vabalt! Oleks isegi tahtnud hõisata või mõnel muul moel kehaliselt väljendada, siis panin tähele, et ma pole ju üksi siin.
Järgnevalt taipasin oma olemust: ma hoian rõõmu tagasi. See rõõmustamine meditatsioonis oli vaba ja iseenesest mõistetav, päris elus aga ma ei rõõmusta kahjuks nii ehedalt. Siis läks see rõõmu tunne üle äratundmise tundeks, see omakorda vallandas tänu tunde ja edasi armastuse tunde.
Füüsiliselt tundsin, et elu keeb minu sees, pisar tuli silma, külmavärinad, naeratus näol, nutt kurgus, kehas tekkis soojust ja veel midagi. Siis järgnes rahu, polnud mingit mõtet ega tähelepanekut vaid jäin sellesse tundesse mõneks ajaks, õndsalt.
Nüüd kui tunnete kokteil oli läbi käinud mu kehast sain aru, et emotsioonid on nagu ilmastiku tingimused: rahe, vihm, torm, päike, kerge tuule iil, jm. Kui on kogu aeg stabiilsus, tasakaal siis ülekande mehhanisme ei ole, mis jõudu tekitaks. Füüsikas ka ju teame, et energia tekib liikumise abil. Tegelikult on energia kogu aeg olemas aga me tunneme energia jõudu siis kui tekib ülekanne ühest olekust teise.
See lihtsalt oli nii lahe, mida tundsin mõned minutid – elu ja energia minu sees, ilma et ma midagi teeks, see ise tekkis minu sees ja ma lihtsalt kogesin seda ja olin selle tunnistajaks.
Mulle sai selgemaks see, et lubada oma kehas energiatel käivituda ja vallanduda ilma ise sellesse sekkumata (olles lihtsalt vaatleja), leiab ise tee; ehk siis transformeerub, terveneb, valgustub, muundub millekski „positiivseks“ ja kui see kõik on toimunud, tekib rahu ja rõõm. Kuni järgmise korrani… aga siis teisel, veel imelisemal moel, mida varem kogenud pole.
Soovin neid kogemusi rohkem oma ellu!
Üha enam mediteerides ja saades just selliseid erakordseid kogemusi, saan ma tundlikumaks ja taiplikumaks.
Minu suurim häda on olnud see, et ma pole osanud tundeid tunda, elasin kivistunult ja juhindusin vaid mõtetest. Pooldasin ratsionaalsust ja toetusin vaid „mõistlikele“ mõistuslikkusele. See tekitas järjest enam mulle mõttemustreid ja meelsust, mis olid mulle kahjulikud. Nüüd avastan tunded endas ja äratundmisi.
Sellest meditatsioonist taipasin, et ühtäkki kõik võib nii talumatu olla, siis järgmisel hetkel võib kõik sellele vastupidine olla – nii naudinguline. Kogesin ka liikumatust ja liikumist, ajatust ja aega.
Kõik siin elus muutub. Olla muudatuste tunnistajaks on nii rikastav kogemus.
Vivika Volar- Sananda Veethi
