Eluküünal

Sellist väljendit kasutatakse tavalistel peiedel – eluküünal. Ja emotsionaalselt on seda sõna hirmutav kuulda või lugeda just selle tõttu, et seda kasutatakse enamuses inimese lahkumisel. Aga eluküünal on minu meelest nii õige väljend elava inimese kohta! Inimene kes on täis tervist, energiat ja elurõõmu pakatab särast mida tajume. Isegi kõige ateistlikumgi inimene kasutab sellist omadussõna kui teeb komplimendi näiteks armunud inimesele; „sa lausa särad õnnest“. Ta küll ei näe seda sära aga tajuda ju on, miks ta muidu nii ütleks!

 

Kui eredalt põleb Sinu leek?

Mõtle selle peale ja luba tulla erinevaid mõttekujundeid ja sellega kaasnevatel tunnetel, emotsioonidel.

Leek mis põleb suure leegiga, annab palju valgust ja soojust, põleb ühtlaselt ja rahulikult, on puhas ega tahma. Minu meelest on sellist küünalt ja leeki ilus vaadata. Ka meditatsioon sellise küünlaleegi vaatamisel on rahustav ja ilus!

🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯

Minu selle artikli kirjutamise mõte on kujundlikult illustreerida elavat inimest põleva küünla abil. Ma proovin lahti seletada selle, et inimene ise ei ole tema keha ja mõtted, vaid inimene on see valgus ehk teadlikkus ehk kogu inimese enda olemus väljendub nagu küünla leek. Lisaks see, et küünlaleek on „asja“ mõte/eesmärk/siht/otstarve/kavatsus/tagajärg/tulemus, nii nagu seda tähendab inglise keeles „purpose“.

Põlev küünal on üks tervik, see ei saa põleda ilma, et seal poleks sobilikku põlemise materjali; seda küünlavaha ja tahti. Veel, küünal ei saaks põleda kui seal poleks hapnikku. Ja küünal ei saaks põleda kui keegi poleks seda põlema pannud!

Kui niimoodi vaadata inimest küünlana, siis alustuseks võiks mõtiskleda kes oled sina ja kelle või mille najal või tõttu sa elad ja kes on sulle elu andnud?

Jah, ega seda täpselt keegi ju veel teaduslikult tõestanud pole! Kindel on aga see, et elu on andnud meile meie vanemad ja ilma hapnikuta me ei elaks!

Kes aga andis meie vanematele elu?, ka sellele kõige esimesele esivanemale kes maapeale sündis?, või siis sellele kõige esimesele elavale olevusele, kes maapeale sündis?, või siis universumisse sündis?

Hingamine on nii enesest mõistetav, et selle peale me ei mõtlegi. Küll aga meditatsioonis kui hakkad jälgima oma hingamist, siis saad teada, et see pole küll see sina kes ise hingab ning kelleks sina end pead.

 

Mis on elu ja kes oled sina?

Võibolla mõni ei vaevugi selliste teemade peale mõtlema või sellest uurida ja lugeda. Mina, kui ka kõik lugupeetud ja haritud elustiiliõpetajad, sealhulgas teadlased ja arstid väidavad, et kõige otsem tee selliste asjade teada saamiseks on meditatsioon. Meditatsioonis saad sa laskuda kõige sügavamale iseendasse ja kogedes saad sellest teda.

See pole selline teada saamine nagu info lugemine ja sellest aruaamine loogika abil. See pole ka mõtlemine, pigem on see mõtete taga olemine. See on tunnetuslik kogemine, mida pole võimalik sõnadega väljendada. Meie inimkonna teadvusel pole veel neid tugipunkte, neid sõnu ja arusaamasid universumi teadvusest ehk olemusest, küll aga me oleme sinnapoole teel ja need inimesed kes „põlevad kõrgema leegiga“ rajavad teed sinnapoole.

 

🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯🕯

 

Keha, emotsioonid ja mõtted töötavad koostöös, mille väljundiks ehk võib ka nimetada viljaks, on teadvus. Lihtsustatul kujul mõtted annavad suuna emotsioonidele ja emotsioonid panevad keha liikuma ja sellest tekib (kui tekib) teadvustus.

Inimese enda teadvust jagatakse alateadvuseks ja argiteadvuseks. Alateadvus on kõik see, mis on kinnistunud kui programmid inimese terve keha ulatuses ja me ei ole nendest väga teadlikud, kuna need on nii automaatseks saanud just kordamiste tõttu ja nad avalduvad läbi tunnete/emotsioonide. Tihti alateadlikud mõtteprogrammid on meis nii sügaval (kättesaamatud), et loogilise mõtlemisega ehk argitedavust kasutades me neid kinni ei püüa ega neist aru ei saa. Siis tulekski tunnetega kontakti võtta, mis annaks meile lähema arusaama.

Argiteadvus on aga see mõtlev ja analüütiline osa, mis on meile lähemal, arusaadavam, kontrollitav ja juhitav.

 

Teadvus aga ei teki mentaalsusest (argiteadvus) vaid kõigi (vähemalt ja eelkõige) nende kolme keha (füüsiline, emotsionaalne ja mentaalne) koostöö ja omandamise võimest. Niisiis teadvus ei tulene kuidagi mõistusest ega ajust, vaid läbi kogu keha rakkude (mis sisaldavad alateadvust), mis on läbinud ehk täielikult metaboliseerunud tunnete kaudu ja mille ajendiks on TEADLIK mõte ehk TEADVUSTAMINE. Seega teada saamine on aju ja mõtte töö, teadvustamine aga on kogu keha töö koos mõtete ja emotsioonide/tunnetega, sealjuures keha peab selle täielikult omastama ja läbi laskma.

Teadvus laieneb, sina kasvad kui teadvustad. Miks siis nii lihtne asi nii keeruline on?! See on seetõttu, et me pole oma füüsilise kehaga ja seal olevate emotsioonide/tunnetega kontaktis. Kuidas seda omandada? Seda saab teha vaid meditatsioonis! Meditatsioon on mõttevaba olemine kõige sellega mis sinus sisaldub just praegu. Teadvustamine on lihtsalt oskus, mida tuleb praktiseerida.

 

Nii nagu küünlaleek on „asja“ mõte ehk eesmärk ehk tulemus („purpose“) on ka inimesel see n.n. kasvatatud (loe: arendatud, parandatud, tervendatud) teadvus inimese elu mõte („purpose“). MITTE see pole elu mõte, et säilitada terve keha ja õnnelik meel!!! Jah me peaksime oma keha ja mõtete eest väga palju hoolt kandma, et n.n. leek ehk teadvus saaks ilusti särada!

 

 Milline on Sinu eluküünal?

Kas sul on piisavalt kütust ehk vaha, mida põletada – füüsiline keha? Kas sul on piisavalt hea kvaliteediga vaha, mis põleks aeglaselt ja põleks täielikult ära, nii, et see lihtsalt ei sula äärtest alla  – emotsionaalne keha? Kas sul piisavalt hea taht mis võtaks ja hoiaks tuld,  ega kärssaks – mentaalne keha? Me sisaldame ja meid ümbritseb veel palju teisigi kehasid, nagu astraalkeha, eeterkeha, kausaalkeha, mis samuti mõjutavad meie teadvust. (Erinevate kehade kohta saab lugeda näiteks raamatust „Valgus kätest“, B. A. Brennan.) Kuid võtame esialgu lihtsustatud mudeli – füüsiline keha, emotsioonid/tunded ja mõtted. Nendega on ju enamus inimesed nõus, et need meil on ja neid saame eristada.

Kui teadvus ehk leek on nõrk võib see sumbuda. Põhjuseid võib olla mitmeid. Kas taht ei pidanud vastu suure tuuleiili tõttu või vaha kogus mis ära ei põlenud, uputas tahi.

Kui taht on tugev ja lai ning küünal ise liiga peenike ning vaha ebakvaliteetne, võib küünal liiga kiiresti ära põleda.

Kui tuul on liiga tulev võib vaha vaid ühest küljest suure auguna ära sulada, kui see vapra leegina end põletab.

Jne.

On mitmeid olukordi ja aspekte mil küünal ei põle korralikult ära, nii, et seda oleks ilus vaadata.

 

Kõik mõjutab kõike, nagu vaha kogus ja kvaliteet mõjutab küünla tahti ja see omakorda leegi olemust. Nii ka mõtted mõjutavad sinu emotsioone, keha ja teadvust. Samuti keha ja emotsioonid mõjutavad mõtteid, jne. Ja väliskeskkond tuule ja hapniku näitel.

 

Et olla terve ja õnnelik, nagu ilus küünal, peab inimene oma teadlikkusega vastavad kvaliteedid endas vormima ning vastava keskkonna selleks looma, kasutades oma keha ja emotsioone ning juhtides oma meelt.

Iga inimene on pealtnäha sarnane teise inimesega ja ta tihtipeale sisaldab ka sarnaseid kvaliteete, kuid need on tema sees üles ehitatud siiski väga ainulaadsel moel. Seega keegi ei saa olla sinu küünlaleegi hoidja (võib ka öelda valvur). Vaid sina ise täiskasvanuna end tundma õppides saad end varustada vajalike teadmistega ja tingimustega.

 

Pole olemas pimedust on vaid valguse puudumine

Kui me elame selle teadmisega, et sära/valgus ehk teadvus on „asja“ eesmärk, siis see valgustab kogu sinu olemust. See valgus pole mõeldud ainult selleks, et valgustada teisi ehk küünlana tuba (loe teistele meeldida). Ennast valgustades aeglasel ja pehmel moel hakkad sa nägema kui ilus ja rikas sa oled.

Keskkonnas kus sinu ümber on veel inimesi kes annavad valgust ja soojust, näed sa ka rohkem enda ja teiste kohta. Kujuta ette kui kaunis on tuba kus põleb sadu erinevaid küünlaid!

Mida rohkem on valgust seda rohkem on näha!

 

Lõpetuseks.

Sa oled ülimalt oluline eelkõige iseendale ja ülimalt oluline teistele, kogu universumile! Aga ainult siis saad sa kasu ja oled kasulik ning vajalik, kui sul on leek mis valgustab pimedust. Ja kui sul on oma küünal millel särada…

 

Suurimad tänud minu õpetajatele ja teekonnakaaslastele, kellede leek on valgust heitnud minule ja mu teekonnale!

Vivika Volar – Sananda Veethi